Bulgaaria reisid

Bulgaaria - Varna

Bulgaaria valivad oma puhkusepaigaks sagedasti mitte üksnes need, kes soovivad lõbusalt ja odavalt rannamõnusid nautida, vaid ka need, keda huvitavad kultuur, ajaloolised ja arheoloogilised mälestised ning loodusimed. Perepuhkus Bulgaarias Musta mere ääres on hea valik, mille muudavad veel paremaks teenuste ja toodete soodsad hinnad. Vaata veel...

Bulgaaria - Burgas

Bulgaaria köidab puhkajaid maheda mäestikukliima, lõhnavate männimetsade, kuldsete peeneliivaliste mererandade ning puhta ja vaikse smaragdikarva Musta merega, mille soolasus on kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Musta mere parimates kuurortides pakutakse taskukohaseid ja rahulikke puhkusevõimalusi erinevale maitsele. Vaata veel...
 

Bulgaaria üldinfo

Geograafiline asend: Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.

Kliima: Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav – õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.

Rahvastik: 7,322,858 elanikku

Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega.

Elekter: Pinge toitevõrgus on 220 V.

Post ja telefon: Postkontorid on tähistatud kirjaga „POST”. Postkontorid on avatud iga päev 8.00–17.00. Telefoniautomaatide võrk võimaldab helistada mis tahes paika maailmas. Telefoniautomaatides kasutatakse kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Rahvusvaheline kood Bulgaariasse helistamiseks on 00 359, Bulgaariast helistamiseks aga 00. Helistades Eestisse tuleb valida: 00 - 372 linna kood abonendi telefoninumber. Bulgaarias saab ka mobiiltelefonidega helistada. Mobiilsideteenuseid pakuvad järgmised ettevõtted: Mobicom, Mobitel, Globul. Aktiveerige enne reisi oma mobiilsidepaketi rahvusvaheliste kõnede teenused.



Raha: Bulgaaria rahaühik on leev (BGN). Riigis on kasutusel 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, 50- ja 100-leevised rahatähed ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, ja 50-stotinkased mündid. Raha saab vahetada kõigis pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellides. Valuutavahetuskurss võib iga päevaga muutuda. Vahetage raha üksnes pankades. Muudes valuutavahetuspunktides ei ole vahetuskurss soodne, pealegi võidakse teid seal tüssata, seepärast tasub valuutavahetuspunkti töötaja tegemisi hoolega jälgida. Pangas seevastu on kõik selge: kviitung tehingute kohta trükitakse teile kohe välja. Tõsi, raha vahetamiseks pangas läheb teil tarvis passi. Kaardiga tasumine ei ole Bulgaarias kuigi populaarne. 1 euro = 1,96 BGN (13.november 2007. a). NB! Väga vähe pangaautomaate ja kaardiga maksmise võimalusi!

Pangad: Pankade tööaeg on 9.00–16.00, laupäeviti ja pühapäeviti on pangad suletud.

Kauplused: Enamik poodidest avatakse 9.00 ja suletakse 19.00–21.00. Suveniirideks võib kaasa osta erinevat sorti keraamika-, naha-, puu-, klaasi- ja käsitöötooteid, Bulgaaria veini jms.

Joogivesi: Kraanivee asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett.

Jootraha: Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5–10% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik.

Riietus: Bulgaarias ei ole mingeid erilisi riietumis- või käitumisnorme – peaksite külalistena lihtsalt maa traditsioone ja kombeid austama. Võtke reisile kaasa mugavad jalanõud ja peakatted ning kindlasti päikeseprillid.

Arstiabi: Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst (arsti väljakutsumine ja konsultatsioon maksavad ligikaudu 60 eurot, mille tasub patsient). Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile avalduse, passi, kindlustuspoliisi ja raviteenuste arved. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate hüvitist, kui olete kindlustatud ja pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi poole (aadresse vt poliisilt), mis vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt kogu poliisis esitatud informatsiooni.

Ettevaatusabinõud: Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada angiini. Bulgaaria kuurortid on küll turvalised, ent oma raha ja dokumente on soovitatav valvsalt hoida ning neid endaga kaasas mitte kanda. Hotellides on võimalik rentida seif. Passi kaotamise korral pöörduge lähimasse Eesti saatkonda (Sofias). Asjaajamisele kulub palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.

Pildistamine ja filmimine: Sõjaliste ja muude riikliku tähtsusega objektide pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud. Mõningates muuseumides on pildistamine keelatud. Kohalike (iseäranis külaelanike) pildistamisel on soovitatav nendelt luba küsida.



Transport: Bulgaarias on hea bussi- ja rongiühendus. Linnades sõidavad bussid, trollid, mõnel pool ka trammid ja metroorongid. Ühistranspordipiletid saab osta sõidukis. Linnades saab liigelda ka kollaste taksodega. Enamikul neist on arvestid, mis töötavad eri hinnare%u017Eiimide alusel olenevalt kellaajast ja nädalapäevast.

Autorent: Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 40–150 eurot. Auto saab üürida vähemalt 18aastane isik, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba.

Toll: Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.

Hotellide eripärad: Hotelle, kellel on oma suplusrand, peaaegu ei ole. Kõik Varna regiooni kuurortid on avalikud, maksma peab vaid lamamistoolide ja päikesevarjude eest. Kuna Bulgaaria oli pikka aega kommunistliku re%u017Eiimi küüsis, meenutavad enamik hotelle väljastpoolt vanaaegseid ehitisi. Hotellide toad ja sisealad on aga enamik pakutavatest hotellidest juba renoveerinud.

Rahva eripärad: Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud – korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. Bulgaarias on levinud väljend „bulgaaria värk”, millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav.

Rahvuspühad:
3. märts – Bulgaaria osmanite ikkest vabastamise päev. Sellel päeval 1878. aastal kirjutasid Venemaa ja Osmani impeerium alla San Stefano rahulepingule, mis tegi lõpu Vene-Türgi sõjale.
1. mai – töörahva püha;
6. mai – Bulgaaria armee aastapäev ja vapruse päev;
24. mai – slaavi kirjakeele ja bulgaaria kultuuri päev;
6. september – Bulgaaria ühinemise päev;
22. september – Bulgaaria iseseisvuspäev;
1. november – rahvavalgustajate päev;
25. detsember – jõulupüha. 

Huvitav teada: Bulgaaria tõelise vaimu tajumiseks tuleks sõita Bulgaaria küladesse ja tutvuda sealsete elanike, nende tavade, eluolu, religiooni ja traditsioonidega. Iidsetes külades, nagu Bata, Emona, Erketša, Kulevtša ja Kazaško on teil alati võimalus kuulata meloodilisi bulgaaria rahvalaule ja külasimmanitest osa võtta. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega. Selliseid rahvapidusid on eriti rohkelt talvel ja kevadel, kuid ega suvelgi neist puudust ole. Bulgaarias tasub kindlasti külastada üht vanimat, enam kui 1000 aastat tagasi rajatud alevit Nesebâri – suurt vabaõhumuuseumi paljude ümbruskonna ilusaimate kirikutega, milles on veidralt segunenud slaavi ja kreeka arhitektuuritraditsioonid. Vaadata tasuks ka Rila mägikloostrit Plovdivi lähedal, samuti Rooside orgu, kuhu türklased XVII sajandil tuhandeid roosiistikuid tõid. Ainulaadseim meene Bulgaariast on roosiõli ja roosiõlist valmistatud alkohoolne jook (naistele 20kraadine, meestele 40kraadine). Bulgaaria kuurortides on rohkelt tervisekeskuseid, mis on populaarsed külastajate seas, kes soovivad puhkuse ajal lisaks rannamõnude nautimisele ka looduslike raviprotseduuridega oma tervist kosutada.
Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.