Kreeta saar - Zeusi sünnimaa

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.

Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa - Zeusi - sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.

Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest välja. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.